- Päikesepurse on äkiline kiirgusepuhang, tekib magnetväljade purunemisel
- Purse jõuab Maale umbes kaheksa minutiga ja mõjutab peamiselt raadiot ja ionosfääri
- Purseklassi määratakse A, B, C, M ja X järgi, NOAA hindab mõju skaala R1 kuni R5
- Enamik geomagnetilisi torme põhjustab koronaalne massipurse, mitte valguspurse ise
- Koronaalne massipurse jõuab Maale umbes ühe kuni kolme päeva jooksul, see annab ettehoiatusaja
Päikesepurse on Päikese pinna äkiline ja intensiivne valguse ning kiirguse plahvatus. Kui päikesetuld vaadata kui keerlevat plasmamerd, siis aktiivsetes piirkondades, eriti päikeseplekkide ümber, väänlevad magnetväljad kokku ja kuhjuvad pingeid. Kui pinged muutuvad liialt tugevaks, "katkevad" magnetväljajooned ja toimub magnetiline rekonekteerumine. Vabanenud energia kuumutab plasmat ja paiskab välja eredat kiirgust kogu elektromagnetilises spektris. See eredus ongi päikesepurse, valgus ja kiirgus, mitte otseselt materjalipilv.
Kui kiiresti purske mõju jõuab Maale?
Päikesepursest lähtuv kiirgus liigub valguse kiirusega, seega jõuab selle energia Maale umbes kaheksa minutiga. See tähendab, et kui teadlased purske ülesmärgivad, on kiirguse otsene mõju tavaliselt juba saabumas. Sellepärast ei ole purske enda jaoks tõelist hoiatusaega, ainult tõenäosuse hinnanguid selle kohta, kus ja kui aktiivsed päikesepiirkonnad on.
Kuidas purseid klassifitseeritakse?
Purske tugevust mõõdetakse peamiselt röntgenkiirguse tipu järgi satelliitide abil, näiteks NOAA GOES instrumentidega. Klassid on A, B, C, M ja X, järjest kasvavas tugevuses. Iga samm tähistab ligikaudu kümnekordset energiakasvu. NOAA tõlgendab purse mõju raadioside seisundi skaalal R1 kuni R5, kus R1 on väike ja R5 on äärmuslik.
Mida purske mõju Maal tegelikult teeb?
Kiirgus mõjutab peamiselt päevase poole Maa atmosfääri ülemisi kihte, ionosfääri. Selle tulemused võivad olla lühiajalised raadioside katkestused, eriti kõrgsageduslikus raadios, ja navigatsioonisüsteemide täpsuse vähenemine, sest signaalid läbivad häiritud kihte. Need efektid on tehnilised ja tavaliselt ajutised.
Seos CME-dega ja miks aeg loeb
Pursked ja koronaalsed massipursked ehk CMEd on tihti samast magnetilisest sündmusest pärit, kuid üks ei pruugi otseselt teist põhjustada. CME on ainepilv, mis liigub palju aeglasemalt, tavaliselt jõuab Maale umbes ühe kuni kolme päeva jooksul. See aeg annab ettenägemise võimaluse, sest CME võib magnetosfääri tugevalt segada ja tekitada geomagnetilise tormi. Tormi tugevus sõltub CME kiirusest, tihedusest ja magnetvälja suunast. Kp indeks ja NOAA G skaala G1 kuni G5 annavad tormi ulatuse hinnangu.
Kokkuvõte
Päikesepurse on kiire kiirgusehoop, mis peamiselt häirib raadiot ja ionosfääri. Tõsisemad geomagnetilised tormid tulevad sageli CMEdega, mis liiguvad aeglasemalt ja annavad prognoosijatele aega reageerida. NASA, NOAA ja GFZ jälgivad neid sündmusi ja aitavad tõlgendada nende potentsiaalset mõju.
